Hakkame siis leiutamisega pihta.

Kõigepealt tuli leida koht, kuhu akvapoonika üles seada. Järvemuuseumis on küll akvaariume palju, aga niisama tühja ruumi vähevõitu. Kõige mõistlikum koht tundus akvapoonika ülesseadmiseks alumise korruse pikk ja pealt lahtine akvaarium, selle kohale oleks võimalik üht-teist ju riputada.

Esialgu oli mõte riputada akvaariumi kohale kaks pikka toru, mille sisse oleks puurinud augud. Aukudesse oleks sättinud taimed ja siis taimejuurte alt oleks läbi pumbanud kalade väetatud vett. Taimedega torude kohale oleks omakorda riputanud taimelambid. Aga asjatundjatega nõu pidades loobusime sellest lahendusest, sest ilmselt oleks sellise disaini puhul tekkinud mitmeid probleeme. Esiteks pidev torude ummistumise oht, teiseks lambid oleks liialt akvaariumit valgustanud ja tekitanud vetikaõitsengu.

Pärast igasugu poolt ja vastuargumentide vaagimist sai otsustatud parve süsteemi kasuks. Aga kerkis üles järgmine probleem. Akvaariumis elavad sellised kalad, kes söövad ära kõik taimed, mis kätte saavad. Nii et kuidagi tuleb taimejuuri kalade eest kaitsta. Õnneks tuli appi Youtube, seal on kõiksugu õppevideoid akvapoonikasüsteemide ülesseadmise kohta, nende hulgas ka selline: https://www.youtube.com/watch?v=X8cmAYUClyc Ja oligi idee olemas, teeme torudest ja korvidest parve ja taimed istutame korvidesse kergkruusa sisse.

Aga kõigepealt tuleb ju taimed idanema panna, et üldse oleks mida istutada. Idandamise jaoks said hangitud kivivillakuubikutega kassetid ja 3.veebruaril 2025 said seemned maha pandud. Akvapoonika projekti elluviimise võis ametlikult alanuks lugeda. Taimelambid ei olnud muidugi veel kohal, aga vanad päevavalguslambid, mis akvaariumi valgustasid, aitasid hädast välja.